Tänapäeva inimese üks ja ainus puudujääk

Sellel postitusel on 1 vastus

Kui tegeleda sügavalt elumatemaatikaga, siis lihtsustades ja taandades, ükskõik millise inimesega on tegu, jõuame ühte konkreetsesse punkti – kogemusse, kus inimene on tundnud, et teda pole piisavalt armastatud.


Õigupoolest on tegemist suure kosmilise trikiga – armastuse puuduse illusiooniga, sest tegelikult seda puudu ei ole, küll me aga kogeme seda nõnda. Ning selle sügavas kogemuses ehitame me üles iseendi jaoks süsteemi, strateegia, kuidas tunda, et me oleme armastatud.

Mõni hakkab üles poole pürgima, medaleid ja autasusid taga ajama. Teine läheb hoopis põhja, muutudes sotsiaalabi saajaks. Osa inimesi hakkab süüdistama ennast,teised teisi, mõlemad aga kinnitavad selle teoga enda sees seda, et neil pole armastust ja proovivad seda süüdistamise kaudu kätte saada. Kõlab naljakalt, aga nii on.

Muusik, kes laulab armastuslaule on nagu õukonna narr, kes toob ilmsiks ilmse, kuid sellele vaatamata ei saa inimesed aru, milles seisneb läbiv probleem.

On inimesi, kes ihkavad võimu ja positsiooni, sest nad tunnevad, et läbi selle nad saavad muuta seda maailma paremaks paigaks. Teised inimesed ihkavad võimu iseenda pärast. Esimesel juhul ei ole inimene rahul maailmaga, milles ta elab ning teisel juhul ei ole inimene rahul iseendaga maailmas. Need mõlemad on ohvrirollid.

Me võime võtta oma strateegiaks ka edevuse või süüdimatuse, tihtilugu mõlemad korraga. Edevad inimesed on need, kes ei ole lapsena piisavalt tähelepanu saanud. Täiskasvanutena nad tahavad tähelepanu aga samas ka pelgavad olla tähele pandud. Edevus ei ole mitte midagi muud kui armastuse puudus.  Sama lugu on süüdimatusega. Siin maailmas on ainus, mis tõeliselt loeb ja maksab, tähelepanu. Tähelepanu on jumalik loov energia, mida inimene endast välja annab.

Süüdimatu käitumisega inimene ei soovi ise tähele panna, see tähendab energiat kellelegi või millelegi anda, samas soovib ise oma süüdimatusega olla tähele pandud – see on omamoodi energiavampiirlus. Paraku tulistab ta selle tegevusega iseendale jalga, sest tema valitud strateegia jätab tema enda projektid virelema, sest andmine ja saamine on tasakaalust väljas.

Siin maailmas kõik lihtsalt on nii nagu on. Kui keegi midagi juurima hakkab, tähendab see seda, et siin maailmas on midagi valesti. Inimene, kes arvab, et midagi valesti on, on samuti ohver. Me teame, mida tähendab ohvriks olemine isiklikul tasandil, vähem on meil aimu, mis on ohvriks olemine sotsiaalsel või globaalsel tasandil.

Ebateadlikkuse osas saab olla vaid väga selge, puhas, konkreetne, armastav, sest see valgustab ja ravib. Selleks, et inimene terveneks, tuleb tal alustada oma lapsepõlve tervendamisega, sest lapsepõlv pole midagi, mis on möödas, vaid see on meiega kaasas meie alateadvuses, praeguses hetkes. Tervendada ei saa minevikku ega tulevikku, tervendada saab olevikku ja nii tervenevad ka minevik ja tulevik.

 


Eelmine
Mida peegeldab sulle sinu töö?
Järgmine
Õiged ja valed püüdlused ehk mida sa tegelikult vajad?

1 vastus

Väga hea! Andres Luure, 27. veebruar 2020

Lisa kommentaar

Email again: