Andestamine nõuab hingetarkust ja vaimujõudu
Lahti lastes solvumisest, kibedusest hinges petta saamisel, ebaõigluse tundest iseendas jõuame andestuseni.
Selleks,
et elus midagi muutuks, tuleb andestada nendele inimestele ja ka
iseendale. Tõusta sellest olukorrast kõrgemale. Inimene, kes ei
suuda andestada on tegelikult see sama inimene, kes mõnes muus
olukorras ootab kelleltki ise andestust - teame, et vajame andestust,
aga ei teadvusta, et ka ise tuleb teistele andeks anda.
Kui
sa kannad kellegi suhtes toksilisi tundeid, siis sellega mürgitad iseennast, mitte seda teist. Andestada tuleb iseenda pärast.
Andestades vabastad sa iseennast sellest inimesest ja temaga suhtest
sellisel kujul nagu see oli. Misiganes sulle on tehtud ja kesiganes
seda tegi - andesta neile ja vabasta ennast sellest sündmusest
oma elus nii, et see enam ei rõhu su hinge, vaid hoopis kirgastab
seda. Andestada päriselt suudab vaid vaimu tarkusest läbistatud
inimene. Andestamine nõuab olukorrast kõrgemale tõusmist.
Andestamine on oma valu välja hingamine, mitte endasse kogumine.
Andestus on vabastus. Andestada suudab inimene, kes näeb ka oma süüd
ja kahetseb seda. Vaimne tarkus on rahulikkus igas olukorras. Igas
inimeses toimub sama, mis maailmas laiemalt - see on hea ja kurja
pidev võitlus. Valides valguse ja headuse lood sa iseenda kogemust.
Selliselt külvame taevalike viljade seemneid siia maailma. Puhtus on
hinge kergus. Puhastada saame me endid ise vaimujõuga. Mida
puhtamaks inimene saab, seda kergem hakkab tal hingata. Puhtaks
saades ei rõhu hinge enam mustuse raskus. Mida turvalisemalt inimene
iseennast tunneb, seda puhtam ja lõdvestunum ta on.
Andestamine
nõuab hingetarkust ja vaimujõudu. See, kes andestab, saab
ülendatud. Ei peaks kartma, et andeks andes oled justkui kaotaja,
sest tõde seisneb vastupidises - oled siis võitja ja maitsed selle
magusaid vilju. Küsi ikka ja jälle - kuidas see olukord või
inimene sulle hästi on mõjunud? Küsi seda iga kord kui hinnangud
riburada mõtteisse tulema hakkavad.
Ennast
hävitav kangus peab inimeses pehmenema hakkama. Vaimne inimene on
selge, teadlik ja paindumatu puhtaimas tões mitte minevikuvalus
kinni. Mis osa minust lõi selle olukorra? Mida see olukord mulle
õpetab? Mida see olukord tõi mu ellu? Mida see olukord viis mu
elust? Millised järeldused ma teen sellest olukorrast, millesse ma
sattusin? Ja milleks endaga kanda kogu mineviku kaasas praeguses
hetkes?
Kõik,
mis on möödas, see on möödas. See toimus. See on nüüd möödas!
Lase lahti mineviku raskustest oma elus nüüd. Tänan, et sa seda
tegid!
Lisa kommentaar