Andestamine nõuab hingetarkust ja vaimujõudu

Selleks, et elus midagi muutuks, tuleb andestada nendele inimestele ja ka iseendale. Tõusta sellest olukorrast kõrgemale. Inimene, kes ei suuda andestada on tegelikult see sama inimene, kes mõnes muus olukorras ootab kelleltki ise andestust - teame, et vajame andestust, aga ei teadvusta, et ka ise tuleb teistele andeks anda.

Kui sa kannad kellegi suhtes toksilisi tundeid, siis sellega mürgitad iseennast, mitte seda teist. Andestada tuleb iseenda pärast. Andestades vabastad sa iseennast sellest inimesest ja temaga suhtest sellisel kujul nagu see oli. Misiganes sulle on tehtud ja kesiganes seda tegi - andesta neile ja vabasta ennast sellest sündmusest oma elus nii, et see enam ei rõhu su hinge, vaid hoopis kirgastab seda. Andestada päriselt suudab vaid vaimu tarkusest läbistatud inimene. Andestamine nõuab olukorrast kõrgemale tõusmist. Andestamine on oma valu välja hingamine, mitte endasse kogumine. Andestus on vabastus. Andestada suudab inimene, kes näeb ka oma süüd ja kahetseb seda. Vaimne tarkus on rahulikkus igas olukorras. Igas inimeses toimub sama, mis maailmas laiemalt - see on hea ja kurja pidev võitlus. Valides valguse ja headuse lood sa iseenda kogemust. Selliselt külvame taevalike viljade seemneid siia maailma. Puhtus on hinge kergus. Puhastada saame me endid ise vaimujõuga. Mida puhtamaks inimene saab, seda kergem hakkab tal hingata. Puhtaks saades ei rõhu hinge enam mustuse raskus. Mida turvalisemalt inimene iseennast tunneb, seda puhtam ja lõdvestunum ta on.
Andestamine nõuab hingetarkust ja vaimujõudu. See, kes andestab, saab ülendatud. Ei peaks kartma, et andeks andes oled justkui kaotaja, sest tõde seisneb vastupidises - oled siis võitja ja maitsed selle magusaid vilju. Küsi ikka ja jälle - kuidas see olukord või inimene sulle hästi on mõjunud? Küsi seda iga kord kui hinnangud riburada mõtteisse tulema hakkavad.
Ennast hävitav kangus peab inimeses pehmenema hakkama. Vaimne inimene on selge, teadlik ja paindumatu puhtaimas tões mitte minevikuvalus kinni. Mis osa minust lõi selle olukorra? Mida see olukord mulle õpetab? Mida see olukord tõi mu ellu? Mida see olukord viis mu elust? Millised järeldused ma teen sellest olukorrast, millesse ma sattusin? Ja milleks endaga kanda kogu mineviku kaasas praeguses hetkes?   Kõik, mis on möödas, see on möödas. See toimus. See on nüüd möödas! Lase lahti mineviku raskustest oma elus nüüd. Tänan, et sa seda tegid!