Ema hoiakud kujundavad lapse sisemaailma

Ebaterve suhe emaga võib viia tugevate patoloogiliste nähtudeni, protsessideni inimese elus. See väljendub sõltuvuslikes suhetes, alkoholismis, kontrollimatus agressiivsuses, sügavas depressioonis, haiglaslikus seksuaalsuses ja bipolaarses häires ning veel rohketes häiretes, millele inimesed on läbi aegade otsinud ratsionaalseid vastuseid.

Emaga suhe loob inimese alateadliku põhihoiaku iseendasse. Kui ema ei ole oma lapsest huvitatud või kogeb ta oma last koormana, siis laps saab kahjustuse, mis väljendub tema ennasthävitavas käitumises (enesesabotaaž) ning madalas enesehinnangus. Emapoolset halvakspanu kogeb iga inimene äärmiselt raske koormana.

Ema poolt hüljatud (ka munarakudoonorluse kaudu) lapsed kannavad alateadvuses hülgamiskogemuse pilti. See võib avalduda püsiva kurvameelsusena, mis sarnaneb leinaga, sest laps on millestki kõige olulisemast oma elus ilma jäänud. Vanemas eas avaldub see muuhulgas inimeste näojoontes.

Elu, mis ühes silmapilgus vastu vaatab, on olemas tänu loomishetkele, kus spermatosoid munarakuga ühines. Sidet oma vanematega pole võimalik peita ega eitada. Kaks eluandjat on seotud ühte elukandjaga.
See esimene ja kõige olulisem side, suhe emaga on määrava tähtsusega inimese elule. Kui isa kaudu liigub inimene välises maailmas, siis ema kaudu on ta seotud oma sisemaailmaga, vaimuilmaga. Laps, kes on ema poolt hüljatud, kannab oma hinges haava, millega elatakse tihtipeale kogu elu, isegi siis, kui emast ilma jäänud laps kasvab üles armastavate vanematega.

Emaliku helluse järele januneb kogu maailm. See on naiselik õrnus ja nõtkus, puudutus, mida otsitakse.

Naise kaudu tuleb ilmale uus elu. On elulise tähtsusega, et naine väljendaks oma armastust, hellust, huvi ja soojust lastele. Naiselikkuse kõige olulisem joon ei paista välja mitte niivõrd sellest, kuidas naine endale meeste pilke tõmbab ja milline ta ehk voodis võiks olla, vaid just tema emadusest.

Vastuvõtule tulles, vaevuste iseloomust sõltumatult, võtame vestluses ette inimese emasuhte nii lapsepõlves kui ka hiljem, täiskasvanuna.