Naise rahulolematuse allikad

Selleks, et lääne ühiskonnas olla iseseisev, peab naine olema endasse integreerinud hulga mehelikke omadusi. Kõige igapäevasemalt ja nähtavamalt avaldub see näiteks massilises pükste kandmises kleitide asemel. Riietumine on ennekõike alateadlik kuigi meile võib tunduda, et tegu on mugavuse küsimusega.

Teine üldine nähtus on rääkimine/lobisemine - see on igati mehelik tegevus. Tark naine kasutab oma olemust, et mõjutada ümbritsevat ruumi.

Arusaam, et naine peab kasutama samu tööriistu mis meeski, tuleneb võistleva naise sündroomist, mis pesitseb tugeva pildina tänapäeva naiste alateadvuses.

Naisel, kes on harjunud juhtima, korraldama ja kontrollima ehk kes on harjunud olema iseseisev, on väga raske usaldada, lasta minna, alistuda. Maailmas on väga vähe naisi, kes on suutnud need vastandid endas ühendada.

Kui naine ei ole usaldav (ei ole kontaktis vaimu, tõega) ja sealt johtuvalt alistuv, muutub ta aja jooksul kuivaks, rabedaks, kibedaks ehk mõrudaks viljaks.

Mõrudal viljal on väga raske leida sobivat partnerit, sest tugeval naisel saab olla vaid nõrk mees. Kui mees on nõrk, temas ei ole välja arenenud küpse mehe tunnuseid, peab naine uurima oma naiselikku olemust, oma naiselikku küpsust – seal on vastused.

Erinevalt loodusest, kus mõru vili jääb mõrudaks viljaks, saab inimene oma elus igal ajal muuta mõruduse magususeks. Selleks peab inimene julgema lahti lasta ajastu vaimust (domineerivatest kontseptsioonidest) ning leidma kontakti sellega, kes ta ise päriselt on. Tuleks julgelt vaadata peeglisse ning tunnetada kas ja kui palju on meis saavutada soovivat, võistlevat, õigust taga ajavat alget ning kas ja kuidas on see tasakaalus meie teiste seesmiste omadustega.

Võrdsete õiguste tagaajamine, sellega seonduv kraaklemine on midagi, millest tark ja naiselik naine eemale hoiab, sest ta teab, et naine ja mees on võrdväärsed. Õigused, nagu ka kohustused ning vastutused on igal inimesel erinevad.