Armastatud inimese surm
Kogedes suurt kaotust oma elus, aitab inimhingel terveneda vaid leinamine. See mõjub tervendavalt ja kutsub esile muutuse, mida surma asjaolu, kõik kaduv, meilt nõuab.
Kogedes suurt kaotust oma elus, aitab inimhingel terveneda vaid leinamine. See mõjub tervendavalt ja kutsub esile muutuse, mida surma asjaolu, kõik kaduv, meilt nõuab.
Uuele, kõrgemale arusaamisele, kogemusele jõudmine toimub alati piirsituatsiooni läbi elades. Meie tegelik vaenlane on jõuetus ja ükskõiksus.
Väljakutse on meid vormiv jõud, mis aitab meil ellu viia meie tõelisi eesmärke, isegi siis, kui tundub, et takistused viivad meid meie peateelt kõrvalteedele ekslema.
Oleme varasemalt kirjutanud, et protsess, milles inimkond hetkel on, tähistab kollektiivse alateadvuse nähtavale tulekut, ja see ei pruugi olla meeldiv. See, kuidas inimesed sellega toime tulevad, sõltub nende vaimse arengu tasemest.
Võta vastu hirm, lase lahti kontrollist, palu elult juhatust.
Selleks, et kõrgem inspiratsioon läbi meie voolama läheks, peame vabanema kontrollivajadusest ning kohtuma (tunnistama) oma sisemise ebaturvalisusega.
Surutis, mis viimased nädalaid inimesi on vorminud, kaotab oma jõu ja inimkond astub suurema hingeenergiaga sammu edasi.
Kannatus süveneb sedavõrd kuivõrd inimene ei ole võimeline hirmust läbi tulema.
Meil tuleb mõista, mille üle meil on meelevald ja mille üle mitte. Kui kogeme pettumust, ükskõik milles, siis oleme langenud illusioonidesse, tahame kontrollida seda, mis ei kuulu meie kontrolli alla.
Vabandused, miks me midagi teha ei saa või ei suuda, hiilivad meie juurde vaikselt, märkamatult. Ükskõik kes sa oled, ükskõik kus sa oled, võta vastu tugev sisemine otsus ja astu oma vabandustest välja, sest su elul pole mitte sittagi viga.